Eižens Habermanis (1884–1944) un Herberts Johansons (1884–1964) – no studijām Rīgas Politehniskajā institūtā līdz Igaunijas arhitektūras virsotnēm
Abstract
Rīgas Politehniskā institūta absolventi Eižens Habermanis (Eugen Habermann; 1884–1944) un Herberts Johansons (Herbert Johanson; 1884–1964) kļuva par 20. gadsimta 20. un 30. gadu Igaunijas pazīstamākajiem un ietekmīgākajiem arhitektiem. E. Habermanis bija Tallinas pilsētplānošanas arhitekts (1914–1923) un Iekšlietu ministrijas Būvvaldes vadītājs (1919–1923). H. Johansons vadīja Tallinas pilsētas arhitekta projektu biroju (1924–1944), savukārt jau no 1935. gada – pašvaldības arhitektūras biroju. Abi arhitekti bija Igaunijas Arhitektu savienības dibinātāji (1921) un tās priekšsēdētāji – E. Habermanis no 1921. līdz 1936. gadam, H. Johansons – 20. gadsimta 30. gados. E. Habermaņa un H. Johansona darbu sarakstā ir ap 200 projektu, kas aptver gandrīz visas ēku tipoloģijas. Rakstā, izmantojot laikabiedru atmiņas, raksturotas E. Habermaņa un H. Johansona personības un izceltas viņu veidotās arhitektūras galvenās iezīmes un stilistiskā attīstība.
Graduates from Riga Polytechnic Institute Eugen Habermann (1884–1944) and Herbert Johanson (1884–1964) became the most active architects in Estonia of the 1920s and 1930s. E. Habermann was the city planning architect of Tallinn (1914–1923), the same time he headed the Construction Board of the Ministry of the Interior (1919–1923). H. Johanson lead the Tallinn city architect’s project bureau (1924–1944). From 1935, he also run the Tallinn municipal architecture office. Both architects were the founders of the Estonian Association of Architects (1921) and its chairmen, E. Habermann from 1921 to 1936, H. Johanson in the 1930s. The extensive list of E. Habermann’s and H. Johanson’s works consists around 200 projects, covering nearly all typologies of buildings. The article, using quotes from their fellows’ memories, characterises E. Habermann and H. Johanson as persons, and brings out the main features and stylistic development of their architecture.
Keywords: |
RPI; igauņu arhitekti; 20. gadsimta 20. un 30. gadi; Eižens Habermanis; Herberts Johansons
|
Full Text: |
References
Hoffmann, Otto. Das Baltische Polytechnikum zu Riga, 1862–1918. Riga: P. Kerkovius, 1918.
Martinson, Karl. Teadustegevuse institutsionaliseerumine Eestis XVII sajandist 1917. aastani (Institutionalization of Scientific Research in Estonia from the 17th century to 1917). Tallinn: Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, 1988.
Mälk, Sandra. Contribution of Estonian Architect Karl Tarvas (1885–1975), a graduate of Riga Polytechnic Institute, to Estonian Housing during the Interwar Period. History of Engineering Sciences and Institutions of Higher Education. 2021, No. 5, pp. 65–92.
Kuusik, Edgar-Johan. Mälestusi ja mõtisklusi I–V (Memoirs and Thoughts I–V). Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2011, pp. 318–330.
Album Academicum des Polytechnicums zu Riga 1862–1912. Riga: Verlag Jonck & Poliewsky, 1912.
Hallas-Murula, Karin. Hanno Kompuse kirjad Edgar Johan Kuusikule (Hanno Kompus’ private letters to Edgar Johan Kuusik). Kümme. Eesti Arhitektuurimuuseumi aastaraamat. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, pp. 9–37, p. 14.
Bock, B., Seuberlich K. R. H. Gedenkschrift zum 25-jährigen Jubiläum des Architektenvereins zu Riga: 1889–1914. Riga: Buch- und Kunstdruckerei Karl Seuberlich, 1914, S. 25–27.
Estonian State Archive (ERA), f. 1354, 1, 2336 (E. Habermann).
Tallinn City Archive (TLA), f. 149, 1, 889 (H. Johanson).
Jahrbuch der baltischen Kunst in den Ostseeprovinzen. Riga: Architektenverein zu Riga 1911.
Jahrbuch der baltischen Kunst in den Ostseeprovinzen. Riga: Architektenverein zu Riga, 1912.
Jahrbuch der baltischen Kunst in den Ostseeprovinzen. Riga: Architektenverein zu Riga, 1913.
Arhitekt Eugen Habermann 50-aastane. Vaba Maa, 18. Oct. 1934, p. 4.
Gens, Leo. Eugen Habermann. Sirp ja Vasar, 7 Nov. 1984, p. 8.
Gens, Leo. Eugen Habermann 100. Ehituskunst IV. 1984. Tallinn, Kunst 1988, pp. 64–67.
Kalm, Mart. Herbert Johanson – 100. Sirp ja Vasar, 7 Nov. 1984, p. 8.
Kalm, Mart. Herbert Johansoni paefunktsionalism (Herbert Johanson’s limestone functionalism). Ehituskunst IV. 1984. Tallinn: Kunst, 1988, pp. 58–63.
Kalm, Mart. Architect Herbert Johanson. Avant-garde Estonian Style. ptah. 08. building, designing, thinking, 2009, lk 126−135.
Eesti aja arhitektuur. Eugen Habermann 125. Herbert Johanson 125. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus Rotermanni soolalaos. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2010.
Kalm, Mart. Building Tallinn into a Capital City. The Contribution by Architect Herbert Johanson. Architektúra & Urbanizmus. Journal of Architectural and Town-Planning Theory, 2009, XLIII, 30−41.
Kalm, Mart. Eesti 20. sajandi arhitektuur (The History of Estonian 20th Century Architecture). Tallinn: Prisma Print, 2001.
Eesti kunsti ajalugu V. 1900–1940. (History Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2010, pp. 33–40, 262−286, 347−366, 369−389.
Kalm, Mart. 1930. aastad: Funktsionalism ja selle ületamine / The 1930’s: Functionalism and the Surmounting of it. – Eesti XX sajandi ruum / Space in 20th Century Estonia (parallel texts in Estonian and in English). Tallinn: Ehituskunst, 2000, pp. 104–128.
Kalm, Mart; Maiste, Juhan; Zobel, Rein. Toompea loss / Toompea Castle. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2008.
Kalm, Mart. Representation of a nation without a glorious past. The Riigikogu Building in Tallinn. In: Anna Minta & Bernd Nicolai (Ed.). Parlamentärische Represäntationen. Das Bundeshaus in Bern in Kontext internationaler Parlamentsbauten und nationalen Strategien. Bern: Peter Lang Verlag (Neue Berner Schriften zur Kunst; 14), 2014, pp. 179−194.
Miller-Lane, Barbara. Architecture and Politics in Germany 1918–1945. Massachusetts: Harvard Univ. Press, 1968.
Eesti Panga uus hoone valmimas. Vaba Maa, 3 Nov. 1934, p. 5.
Hallas-Murula, Karin; Kalm, Mart; Karmo, Märt. Eesti Panga ajaloolised hooned / Historic buildings of Eesti Pank Tallinn: Eesti Pank, 2004. (Parallel text in Estonian and in English).
Hallas-Murula, Karin. Riik ja arhitektuur. Konstantin Pätsi ehituspoliitika 1934–1940 / State and Architecture. Konstantin Päts’ Building Policy of 1934–1940 in Estonia. Kunstiteaduslikke uurimusi / Studies on Art and Architecture / Studien für Kunstwissenschaft. 2016, Bd. 25, No. 3/4, pp. 116–137, English summary: pp. 138–140.
Hallas-Murula, Karin. Konstantin Päts ja Tallinna väljaehitamine pealinnaks. Kesklinna ruumilise mõju projektid (Konstantin Päts and Recasting of Tallinn as Representative Capital, 1934 to 1940). Vana Tallinn 26 (30). Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 2015, pp. 142–170; English summary: pp. 284–286.
Bölau, Konstantin. Riia Eesti saatkonna hoone eelprojektide võistlus (The Competition of Estonian Embassy building in Riga). Tehnika Ajakiri 1939, No. 1, pp. 10–13.
Hallas-Murula, Karin. Igaunijas Vestnieciba Riga. 1938. gada konkurss. Latvijas Architektura, 2008, pp. 100−103.
Hallas-Murula, Karin. Funktsionalism Eestis / Functionalism in Estonia. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002.
Jascot, Paul. The Architecture of Oppression: The SS, Forced Labor and the Nazi Monumental Building Economy. London, New York: Routledge, 2000, p. 20 ff.
Hiigelhoone arhitekt (The Architect of Magnificent Building). Stockholms- Tidningen Eestlastele, 16 Nov. 1951, p. 2.
DOI: 10.7250/IAV.2022.003
Refbacks
- There are currently no refbacks.
Copyright (c) 2022 Karin Hallas-Murula
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.